Kõik blogivad, nii ka mina. Kirjutan ikka elust enesest.

Pildid räägivad enda eest.

Käevõru muster Tetjana Smeykal.

2013-03-21_07-37-36

 

2013-03-27_20-45-26 2013-03-27_20-44-10

 

Ja veel mõningaid töid

2013-01-18_13-33-06 korvakad tilkadega1ümarkorvakas roheline

Advertisements

Sinine ja must ja kristalne

Sinine on minu värv.  Noh, riided ja aksessuaarid. Sisekujunduses eelistan siiski muid, soojemaid toone.

Siit siis sinine. Kaelakee ja käevõru. Kaelakee eelpainutatud traadil,  sinised suured türkiisi tükid ja lihvitud klaasrombid.

Kaelakee on peenema kaelaga inimesele. Käevõru samuti haprama kondikavaga naisterahvale

.

Lähivõte, jahedalt mahedalt siravad

Käel

Kristallihelgiga käevõru. Must ja valge, sinaka tooniga. Käevõru, Bead and Button, Crystal ribbon. Tükk aega otsisin 7×5 mm lihvitud helmeid, ja kodumaistest e-poodidest ei leidnudki. Kasutasin siis hoopis 10 mm musti, kinnise osa pidin veidi seemnehelmestega suuremaks tegema. Olen rahul, täitsa edev asi sai.

Spiraalne kee. Sinine spiraaltehnikas kee. Juhend Bead ja Button ajakirja tasuta mustritest. Plaited spiral: necklace, spiral rope Sai samuti liibuvam, lapsmodelli kaelas tndub pikem, minu kaelas jääb pikem koht rangluude kaelalohuni.

Spiraalkee, seemnehelmed, 3 mm lllihvitud klaashelmed, lehed ja 10 mm lihvitud helmed

Spiraalne kee, üldvaade

Poolvääriskivi tükid ja lihvitud rombid

Ussitan

Kui ma eelmisel kevadel käsitööehete valmistamise haigusesse jäin, siis võlusid mind kõigepealt suured ja kirjud helmed. Seemnehelmed tundusid täiesti mõttetud. Pisitasa aga oskused arenesid, klaashelmeste trossile ajamine tundus lapsemänguna. Edasi tuli appi pärlninõel ja illusion cord ning valmisid ogalalad. Seejärel spiraaltehnikas seemnehelmestega keed. Nüüd olen pärliussidesse mässitud. 3 ussi on kasutuskõlbulikud, kaks ootavad otsakinniseid ning hõbe-valge keerleb veel heegelnõela otsas.

Pärliussid

 

 

 

P.S. See piltide joondamine ajab mind jätkuvalt marru.

Ootamatult tuli isu kududa. Ja et ühendada kasulik meeldivaga, otsustasin headele naabrinaistele juba aasta jagu hitik olevad satsisallid kududa. Mõlemal üsna lähestikku ka sünnipäevad, seega igati paslik vardaid veeretada, ehteid heegeldada ja helmeid niidi otsa ajada.

Kaks komplekti, halli-lilla ja lillakas-punane aksessuaaride kogumik.

‘Meie küla eided 1’ lilla-punane

Ja lilla-hall sall ning kaks klaaspärlitest keed.

Ja ei oska mina siin wordpressis neid pilte nii sättida, et lilla oleks koos ja punane oleks kõrvuti. Ääremärkusena veel, et satsisalli kudumine osutus arvatust naeruväärselt lihtsamaks. Kasutatud lõng Katia Rocio, vardad teadmata suurusega.

‘Meie küla eided 2’ horisontaalis
Komplekt ‘Meie küla eided 2’
Komplekt ‘Meie küla eided 1’

Näputööd

Lihtsalt pilte. Näputööga on hea meeleheitel koduperenaise stressi maandada. Ise ilutegija.

Kaelakeed

Swarovski ripats Bermuda blue
Ogalala nr 1
Koralltehnikas ebasümmeetriline kee

Heegeldatud jõuluvärvides kee

Numbrivahetus, 2012

Jälle üks aasta juures. Anna meile tarkust, headust, armastust, tervist ja õnne, mõistmist, rahu.

Üks kokanduslik nipp aasta sissejuhatuseks. Kui teed piparkoogitainast, mis eelmisel aastal tuli selle retsepti järgi  imeline ja nende jõulude aeg vääääga vedel, et rullida ja vormida ei kannata isegi ligi kilo jahu lisamise järel, siis lahendus on lihtne. Võta vahvlimasin ja aja kuumaks. Võta piparkoogitaigen, vormi sellest mõnus pisike pallike. Tee neid kolm tükki. Aseta pallikesed mõõduka vahega vahvlimasinasse. Pigista masin kinni ja küpseta kuni märguandetuli näitab, et asi valmis. Söö ja naudi, ei mingit rullimist, vormimist ja jahuga laual mökerdamist.

Lumeta jõulupüha läbi ning suurem seedimine tehtud, võtsin plaaniks maale emale ja vanaemale külla sõita. Vend tuli lahkelt oma suure autoga juba esmaspäeval kell 8 kohale, meie pere magas veel.

Väljas lõõtsus Patric ja väike hääleke mu peas ütles, et kodus on hea olla. Minu pesakond aga sebis ja askeldas ning väike hääleke kadus kuskile juuksejuurte alla. Sõime, pakkisime laste toolid ja kingitused peale ning olime valmis minema. Vend tundis huvi, et Tuhala nõiakaev keeb, lähme vaatame, mu juurest saab üsna kenasti sinna. Ja uuesti väike hääleke viuksatas mu peas, kuid mina polnud roolis ja seega tagumine pink on tavaliselt vait.

Ohjah, Kurna-Tuhala maantee üsna viimasel kilomeetril peale järjekordset käänakut takistas liiklust tõsine kuusk. Tüvi jäme nagu tala. Tee kitsavõitu, servad pehmed, ümber keerata ei saanud. Tagurdasime pool kilomeetrit, enne kui metsatee otsas sai auto nina sõidusuunda sättida. Veidi sõidetud, tuli vastu hõbehall VW. Vilgutasime nad seisma, et edasi ei saa, puu teel. Noored mehed aga kostsid, et neil saag autos, saavad puust jagu. Hästi, vend läks äksi täis, pööras ringi ja sõitis neile järgi. Kolmekesi siis nad käsisae ja kirvega kuuske togisid. Ma vaatasin lastega autost seda pealt, abitu tunne oli, mobiilil oli leviauk ka selles paigas. 40 minutit puud opereeritud, lahkus üks mees, sest polnud trossi, millega seda hiiglast nihutada. Vend ja kohale jäänud mees ajasid puu juures juttu, meie auto oli veidi eemal lageraie langi ääres, kus polnud enam ühtki puud, mis oleks kukkuda saanud. Ja siis vaatan, kuidas samas kohas järjest suured kased vajuvad. Ja siis veel üks kuusk. Karjun vennale, et jookse! ja mürts! maanudub see kuusejurakas täpselt teel lebanud puu kõrvale. Vanem tütar peaaegu nuttis, tema kardab, et nüüd me jäämegi sinna. Selleks ajaks oleme juba rohkem kui tunni paigal seisnud. Hea, et külakostiks on kaasa võetud mandariine ja saia, sööme lastega. Ootame abiväge. Õnneks telefoniside taastub ja saame teada, et meestele appi tulnud isa, kes mõni kilomeeter eemal elab, on omakorda teesulus ja saeb ennast välja, sest puid on kukkunud nii ette kui taha. Kümmekond minutit veel ja siis undab saag “meie” kuuskede kallal. Vahvad Sõmeru küla mehed pööravad oma VW otsa ringi ja lähevad isa aitama. Suured tänud neile!

Meie sõidame edasi ning Tuhala nõiakaev võib seekord ilma meieta rahus edasi keeda. Suurem tee on oksapudi ja saetud latvadega puid täis. Jõuame Tallinn-Tartu maanteele ja alles siis hingan kergemalt. Enam ei ignoreeri ma väikest häälekest peas ja teatan konkreetselt, et ma ei soovi enam külavaheteid ja kukkuvaid puid . Palun viia meid koju tagasi. Tagasiteel vend kommenteerib: oi näed, paar tundi tagasi oli see maanteesilt püsit, näe, see bussipaviljon ei olnud ka põllu peal….

Midagi head on selles tuules ka, ta polnud vähemalt 56 m/s nagu Norras.

Sildipilv